EBS'i MBA vilistlane Kati Kivikas: juhtimine tähendab õppimist, kuulamist ja usaldamist

Rahvusvahelise toidu-ja joogiettevõtte Paulig ärilt-ärile turundust Soomes ja Baltikumis ning alates 1. novembrist ka Beneluxi, Skandinaavia ja Inglismaa turundust juhtiv Kati Kivikas suhtleb oma kursusekaaslastega pea igapäevaselt ka pärast kaht aastat magistriõppe lõpetamist. Kümmekonnast inimesest koosnev seltskond käib regulaarselt koos lõunal ning on teinud ühiseid reise nii Milanosse kui ka Amsterdami.

„Vastab tõele, et õppima minnes ei laienda ainult oma võrgustikku, vaid ka täiskasvanueas on võimalik väga head sõbrad leida,“ räägib Kati.

EBSi magistriõppesse tõi teda soov kuulda, kuidas mõtlevad ja töötavad inimesed teistes organisatsioonides. Nagu valdaval osas EBSi jõudvatel magistrantidel, oli ka Katil juhtimiskogemus olemas.

„Tahtsin kohtuda inimestega, kellel on sarnane kogemus ja staaž teistest valdkondadest, et üksteisega mõtteid vahetada,“ räägib ta.

Kati liitus sel aastal 150. aastapäeva tähistava Pauligiga 2006. aastal kohvikoolitajana, töötas seejärel müügitiimis ja liikus pärast vanemapuhkust turundusse. Sealt edasi on ta töötanud järjest laiema vastutusalaga rollides ning 1. novembrist laienes tema vastustusala veeldi. Müügikogemus aitab tal tänaseni turundajana mõista müügitiimi vajadusi ja igapäevast tööd.

„Olen kandideerinud rollidesse ka varasemat kogemust omamata. Alguses on olnud hirm, kas saan hakkama, aga olen ennast mugavustsoonist välja nüginud ja vajadusel juurde õppinud ning seda on Paulig alati ka toetanud.“ räägib ta. Kindlat karjääriplaani, kus iga järgmine samm oleks aastaid ette visualiseeritud, pole Kati järginud. Pigem on ta olnud avatud uutele võimalustele, mis pakuvad võimalust õppida ja saada uusi kogemusi.

Õpingutes olid tema jaoks olulisel kohal arutelud kursusekaaslastega. Teiste töökogemused ja lahendused aitasid ka enda tegutsemist uuesti hinnata. „Kui kuulad teisi ja mõtestad nende kaudu oma kogemust, muutub ka sinu enda vaatenurk. Läksin õppima ühtede arusaamadega ja lõpetasin teistega.“

Juhtimiskogemus on kinnitanud Katile, et kõiki vastuseid ei pea ise teadma — lahendusteni saab jõuda koos tiimiga. „Julgen oma tiimile alati öelda, kui ma millelegi vastust ei tea. Mõtleme koos välja või leiame kellegi, kes teab,“ räägib ta.

Sama tähtsaks peab ta seda, et tiimis julgetakse rääkida ebaõnnestumistest. „Eksimine on okei, aga ma saan inimesel aidata lahenduseni jõuda ainult siis, kui ma tean, et kuskil on takistus ees, mis vajab eest ära liigutamist.”

Kati näeb, et juhi ülesanne on hoolitseda ka selle eest, et inimeste hea töö oleks nähtav. Kui tiimiliige on midagi väga hästi teinud, peab tema panus jõudma organisatsioonis laiemalt esile ja juht saab ise sammu tagasi astuda.

Keeruliseks peab Kati muutusi, mille kohta pole ka juhil endal veel kogu infot. „Kuidas toetada tiimi, kui sul endal ei ole veel täielikku infot?“ arutleb ta. Tema hinnangul võiks juhtide arendamisel rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas juhtida hästi olukordades, kus kogu info pole veel teada.

Kati peab oluliseks ka juhi oskust märgata enda reaktsioone ja mõista nende mõju tiimile. See aitab paremini hinnata, millal vajab inimene tuge ja millal rohkem iseseisvat tegutsemisruumi.

Tegusa elutempo juures aitab tasakaalu hoida tõstmissport. Kati treenib neli korda nädalas ja on jõudnud ka võistlemiseni. Trennis nõuab pingutus kogu tähelepanu.

„Kui kang on pea kohal, siis pole mahti tööle või argimurede peale mõelda,“ naerab ta.